Pärnu Hansagümnaasiumi põhimäärus
pdf

PÄRNU LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS
Pärnu 16. detsember 2010 nr 61


Pärnu Hansagümnaasiumi põhimäärus

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

1. Kooli nimetus

Kooli nimetus on Pärnu Hansagümnaasium(edaspidi kool).

2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

(1) Kool asub ja tegutseb Pärnu linnas.
(2) Kooli postiaadress on Kooli 13, 80010 Pärnu.

3. Kooli tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund
(1) Kool on gümnaasium, mille juures on põhikooli III kooliaste.
(2) Kool on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalüldhariduskool.
(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

4. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on Pärnu vapi kujutise ja oma nimega pitsat.
(2) Kool kasutab oma dokumendiplankidel Pärnu vapi kujutist.
(3) Koolil on oma lipp ja vormimüts.

5. Kooli alusväärtused, eesmärk ja ülesanne
(1) Kooli alusväärtused on:

    1) kool kui õpikeskkond, kus toimib ülikooli mudelist lähtuv õppesüsteem ning õppimine on au sees ja esmatähtis;
    2) kooli ajaloo väärtustamine ja edasikandmine;
    3) nõudlikkus nii õpilase kui õpetaja suhtes;
    4) mõtlemisvõimeline inimene, kellel on õigus valida, aga kohustus vastutada;
    5) sõbralikkus, tolerantsus, avatus, innovaatilisus ja koostöö.
(2) Kooli eesmärk on luua õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab õpihuvi ja õpioskuste, kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
(3) Kooli ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised ja oskused ning väärtushoiakud õpitee jätkamiseks.

2. peatükk
KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED

6. Hoolekogu ülesanded, hoolekogu moodustamine ja töökord
(1) Kooli hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(3) Kooli hoolekogu moodustab ja selle töökorra kehtestab linnavalitsus.

7. Direktori ülesanded
(1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(4) Direktor

    1) kehtestab kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste tingimused ja korra, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande;
    2) otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;
    3) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised, konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks;
    4) määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija;
    5) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu;
    6) annab aru kooli hoolekogule;
    7) teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse;
    8) teeb ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks, sõlmib töölepingud koolitöötajatega ja pedagoogidega;
    9) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku.
(5) Direktor võib teha linnavalitsusele ettepanekuid klassi täitumuse piirnormist suurema ülemise piirnormi kehtestamiseks.


8. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

3. peatükk
ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS

9. Kooli õppekava
(1) Õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud ning kooli arengukavast lähtuv kooli õppekava.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor.
(3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(4) Kool võib õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava.
(5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(6) Õpitulemuste välishindamine toimub ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu, mille koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(7) Kool kannab andmed õppekava kohta hariduse infosüsteemi.

10. Omandatava hariduse liik ja tase
Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks.

11. Õppekeel
Kooli õppekeel on eesti keel.

12. Õppevormid
(1) Koolis toimub statsionaarne õpe.
(2) Koolis on põhikooli III kooliaste, kus õpe toimub põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumi 10. 12. klass, kus õpe toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel.
(3) Koolis toimub perioodõpe.
(4) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.
(5) Õpilasele võib tema terviseseisundist tulenevalt nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendada ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, mille tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(6) Kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused.

13. Õppeaasta, õppekoormus, õppetund ja päevakava
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb põhikooli III astmes õppeveeranditest ja koolivaheaegadest ning gümnaasiumiastmes viiest õppeperioodist ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada gümnaasiumiastmes haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.
(4) Õppeveerandites ja õppeperioodides on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassides kokku vähemalt 185 õppepäeva.
(5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on viis õppepäeva.
(6) Õppetund on kooli päevakavas ettenähtud ajavahemik. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kaks õppetundi võib toimuda järjest paaristunnina. Õppetund võib olla loeng (vooruloeng), praktikum, e-õpe, õppelaager, õppekäik, individuaaltund ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.
(7) Õpilase nädalakoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(8) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste nagu AB kursustel, lisavalikainetes, klassijuhataja tundides, ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(9) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.
(10) Kool võib põhikoolis suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi.

14. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis
(1) Kool tagab vaimse ja füüsilise turvalisuse ning hädaolukorra lahendamise õigusaktides kehtestatud korras.
(2) Kool sätestab vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmete rakendamise kooli kodukorras.

15. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine, õpilaspileti väljastamine
(1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses linnavalitsus.
(2) Elukohajärgse munitsipaalüldhariduskooli määramise tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus.
(3) Kool väljastab õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel õpilasele tasuta kooli õpilaspileti, mille väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

16. Õpilaste hindamine ja tunnustamine
(1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas, hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
(2) Õpilast tunnustatakse haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga.
(3) Kool sätestab õpilaste tunnustusmeetmed kooli kodukorras.

17. Kooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
(2) Põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

18. Õppetegevuses osalemine
(1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi/õppeperioodi jooksul ning teavitab sellest vanemaid.
(2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

19. Kooli raamatukogu
(1) Koolil on raamatukogu.
(2) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

4. peatükk
ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED

20. Õppekavaväline tegevus
(1) Huvi- ja õppekavaväline tegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Kooli huvi- ja õppekavaväliseks tegevuseks on erinevad koostöö- ja arendusprojektid, kooli üritused, tasuta ning tasulised huviringid, õppekäigud ja ekskursioonid.
(3) Huvitegevuse korraldamise aluseks on kooli õppekava ning kooli direktori poolt kinnitatud huvitegevuse tööplaan.
(4) Kool korraldab õpilasega vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse.
(5) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.
(6) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
(7) Õpilastel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kodukorras sätestatud korras.
(8) Õppekavavälise tegevuse hinnakirja kehtestab linnavalitsus.

5. peatükk
ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

21. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused
Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta Eesti Vabariigi haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.

22. Õpilaskonna ja õpilaste õigused, kohustused, vastutus ja kooli kodukord
(1) Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus:

    1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
    2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
    3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
    4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(2) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, samuti kohustus täita kooli kodukorda.
(3) Õpilaste õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud kooli kodukorras, mille kehtestab direktor.

23. Õpilasesindus
(1) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
(2) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(3) Õpilasesindus avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta, osaleb kooli arengukava väljatöötamise protsessis ja oma esindajate kaudu õppenõukogu ning hoolekogu tegevuses, algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.
(4) Õpilasesindusse kuuluvad demokraatlikult valitud klassivanemad ja õpilasesinduse liikmed. Õpilasesindust juhib president, kes valitakse õpilasesinduse liikmete poolt õppeaasta esimesel koosolekul.
(5) Õpilasesinduse põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks õpilasesindus lihthäälteenamusega. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.

6. peatükk
KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

24. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Personali koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul linnavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.
(3) Pedagoogidena käsitatakse direktorit, õppeaalajuhatajat, õpetajat ning teisi õppe ja kasvatuse ala töötavaid isikuid.
(4) Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik.
(5) Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu määratud tähtajaks.

25. Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus
(1) Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(2) Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine ning osalemine kooli arendustegevuses.
(3) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on tagada kooli häireteta tegevus, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek ning majanduslik teenindamine.
(4) Kooli personalil on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täienduskoolitusel vastavalt kooli personalikoolituse korraldamise kavale.
(5) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.

26. Konkursi korraldamine ja atesteerimine
(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab direktori ettepanekul kooli hoolekogu.
(2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

7. peatükk
MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

27. Kooli vara
(1) Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud korras.
(3) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.
28. Kooli eelarve
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt ning annetustest saadud tuludest.
(2) Kooli kulud katab kooli pidaja.
(3) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja linnavalitsus ning eelarve kinnitab linnavolikogu.
(4) Kooli personali palgajuhendi kinnitab linnavolikogu.

29. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele, linnavalitsuse asjaajamiskorrale ja koolis kinnitatud korrale.
(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(4) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

30. Arengukava, sisehindamine ja järelevalve
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt kolmeks aastaks kooli arengukava.
(2) Arengukava kinnitatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamise korra ja aruande korra kehtestab kooli direktor.
(4) Kontrolli kooli õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostab riiklik järelvalve
vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.
(5) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse
üle teostab linnavalitsus.

8. peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

31. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab linnavolikogu.
(2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(4) Kooli pidaja tagab tegevuse ümber korraldanud või tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

9. peatükk
LÕPPSÄTTED

32. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab linnavolikogu.
(2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele

33. Jõustumine
Määrus jõustub 31. detsembril 2010.

Cardo Remmel
Volikogu esimees